Abstraktne ekspressionism
Abstraktne ekspressionism kujunes välja 1940. aastatel Ameerika Ühendriikides. See oli esimene USAst pärinev kunstivool ning saavutas võrdlemisi kiiresti ka ülemaailmse tuntuse. Tinglikult märgib selle kunstivoolu esiletõus Ameerika kunsti ülemvõimu algust maailmas aastatel 1940-1970.
Enne abstraktse ekspressionismi teket lõid USA kunstnikud enamasti sotsiaalse sisuga realistlikke teoseid. Leidus ka kunstnikke, kes järgisid Euroopas välja kujunenud modernistlikke kunstistiile, kuid nende tegevust mõisteti tihtipeale hukka kui tühipaljast kopeerimist.
Euroopa kunstnikud omasid siiski otsest mõju abstraktse ekspressionismi kujunemisele. Natside võimule tõusmise tõttu Saksamaal pidid paljud kunstnikud oma kodumaalt põgenema. Elama siirduti nii teistesse Lääne-Euroopa riikidesse kui ka Ameerika Ühendriikidesse. Teise maailmasõja puhkemine soodustas samuti kunstnike Ameerikasse emigreerumist.
Eriti mõjukaks kujunesid USA kunstimaastikul ekspressionistid ja sürrealistid. Sürrealistidelt võtsid ameerika kunstnikud üle soovi kujutada kunstiliste vahenditega inimese alateadvust ja vabaneda loogilise mõtlemise piirangutest. Otsest eeskuju võeti näiteks Joan Miro ja Andre Massoni spontaansest loomingust.
Lisaks sürrealistidele said abstraktsed ekspressionistid inspiratsiooni ka euroopa eksistentsialistlikelt kirjanikelt, psühhoanalüüsi meetoditest, ameerika põlisrahvaste traditsioonilisest rahvakunstist, Mehhiko seinamaalingutest,
ja muust.
Abstraktsel ekspressionismil ei olnud ühte kindlat juhtfiguuri. Pigem viisid seda liikumist edasi mitmed võtmeisikud näiteks Jackson Pollock, Mark Tobey, Arshile Gorky, Willem de Kooning, Franz Kline, Robert Motherwell jt.
Enne abstraktse ekspressionismi teket lõid USA kunstnikud enamasti sotsiaalse sisuga realistlikke teoseid. Leidus ka kunstnikke, kes järgisid Euroopas välja kujunenud modernistlikke kunstistiile, kuid nende tegevust mõisteti tihtipeale hukka kui tühipaljast kopeerimist.
Euroopa kunstnikud omasid siiski otsest mõju abstraktse ekspressionismi kujunemisele. Natside võimule tõusmise tõttu Saksamaal pidid paljud kunstnikud oma kodumaalt põgenema. Elama siirduti nii teistesse Lääne-Euroopa riikidesse kui ka Ameerika Ühendriikidesse. Teise maailmasõja puhkemine soodustas samuti kunstnike Ameerikasse emigreerumist.
Eriti mõjukaks kujunesid USA kunstimaastikul ekspressionistid ja sürrealistid. Sürrealistidelt võtsid ameerika kunstnikud üle soovi kujutada kunstiliste vahenditega inimese alateadvust ja vabaneda loogilise mõtlemise piirangutest. Otsest eeskuju võeti näiteks Joan Miro ja Andre Massoni spontaansest loomingust.
Lisaks sürrealistidele said abstraktsed ekspressionistid inspiratsiooni ka euroopa eksistentsialistlikelt kirjanikelt, psühhoanalüüsi meetoditest, ameerika põlisrahvaste traditsioonilisest rahvakunstist, Mehhiko seinamaalingutest,
ja muust.
Abstraktsel ekspressionismil ei olnud ühte kindlat juhtfiguuri. Pigem viisid seda liikumist edasi mitmed võtmeisikud näiteks Jackson Pollock, Mark Tobey, Arshile Gorky, Willem de Kooning, Franz Kline, Robert Motherwell jt.
Jackson Pollock
Nagu eelpool mainitud, ei saa abstraktse ekspressionismi puhul välja tuua kunstivoolu juhti. Siiski on paljud kaasaegsed kunstnikud tähtsustanud just Jackson Pollocki rolli selle kunstivoolu pioneeri ja esmase populariseerijana.
Pollock sündis 1912. aastal Ameerika Ühendriikides Wyomingi osariigis. Tema isa oli riigi maade ülevaataja. Isa töö tõttu reisis Pollock noorena palju ja puutus kokku ameerika metsiku looduse ja põliselanike kultuuriga. 1929. a asus ta elama New Yorki, kus õppis Thomas Hart Bentoni käe all. Pollocki varased tööd on figuratiivsed ning kujutavad tihti mütoloogilist või psühholoogilist ainest. Teostuses kasutas kunstnik pakse ja kontrastseid värvikihte. 1940. aastatel lähenes Pollocki maalistiil abstraktsele kujutamisele ning 1946. aastal pani ta aluse oma isikupärasele “ühtlaselt katvale” stiilile (all over painting). Ta hakkas maalima horisontaalasendis- asetas raamita lõuendi põrandale ja tilgutas ning pritsis sellele värvi ümber lõuendi kõndides. Seega muutus lisaks valminud maalile enesele oluliseks ka maalimine kui protsess, mistõttu on abstraktsete ekspressionistide kunsti nimetatud ka tegevusmaaliks (action painting). Pollock kasutas maalimisel voolavaid ja läikivaid ehitusvärve, aga ka kollaaživahendeid, liiva, mulda ja muud. Kuigi tema maalid tunduvad esmapilgul segaste ja kaootilistena, on kunstnik ise toonitanud, et neis töödes ei ole midagi juhuslikku- suur kogemus võimaldas tal värvi tilkumist täpselt kontrollida ning töö lõpptulemust ette aimata.
Oma tööde pealkirjadena kasutas Pollock numbreid, kuna ta ei tahtnud maale pealkirjastades nende tõlgendamist vaatajatele ette kirjutada.
Jackson Pollock saavutas juba oma eluajal suure tuntuse ja populaarsuse. 1949. aastal avaldati temast pikk artikkel ajakirjas “Life”ning Pollockist sai “metsiku”, boheemlasliku kunstniku võrdkuju. Võib öelda, et ta oli esimene USA kunstnik, kes saavutas tõelise staari staatuse: inimesed tundsid sama suurt huvi tema eraelu kui loomingu vastu.
Pollock võitles kogu elu alkoholismiga ning suri 1956. aastal autoõnnetuses.
Alljärgnev lõik Hans Namuthi dokumentaalfilmist näitab Jackson Pollockit maalimas ning oma loomeprotsessi ja -filosoofiat selgitamas. Filmi helitausta autoriks on Morton Feldman.
Pollock sündis 1912. aastal Ameerika Ühendriikides Wyomingi osariigis. Tema isa oli riigi maade ülevaataja. Isa töö tõttu reisis Pollock noorena palju ja puutus kokku ameerika metsiku looduse ja põliselanike kultuuriga. 1929. a asus ta elama New Yorki, kus õppis Thomas Hart Bentoni käe all. Pollocki varased tööd on figuratiivsed ning kujutavad tihti mütoloogilist või psühholoogilist ainest. Teostuses kasutas kunstnik pakse ja kontrastseid värvikihte. 1940. aastatel lähenes Pollocki maalistiil abstraktsele kujutamisele ning 1946. aastal pani ta aluse oma isikupärasele “ühtlaselt katvale” stiilile (all over painting). Ta hakkas maalima horisontaalasendis- asetas raamita lõuendi põrandale ja tilgutas ning pritsis sellele värvi ümber lõuendi kõndides. Seega muutus lisaks valminud maalile enesele oluliseks ka maalimine kui protsess, mistõttu on abstraktsete ekspressionistide kunsti nimetatud ka tegevusmaaliks (action painting). Pollock kasutas maalimisel voolavaid ja läikivaid ehitusvärve, aga ka kollaaživahendeid, liiva, mulda ja muud. Kuigi tema maalid tunduvad esmapilgul segaste ja kaootilistena, on kunstnik ise toonitanud, et neis töödes ei ole midagi juhuslikku- suur kogemus võimaldas tal värvi tilkumist täpselt kontrollida ning töö lõpptulemust ette aimata.
Oma tööde pealkirjadena kasutas Pollock numbreid, kuna ta ei tahtnud maale pealkirjastades nende tõlgendamist vaatajatele ette kirjutada.
Jackson Pollock saavutas juba oma eluajal suure tuntuse ja populaarsuse. 1949. aastal avaldati temast pikk artikkel ajakirjas “Life”ning Pollockist sai “metsiku”, boheemlasliku kunstniku võrdkuju. Võib öelda, et ta oli esimene USA kunstnik, kes saavutas tõelise staari staatuse: inimesed tundsid sama suurt huvi tema eraelu kui loomingu vastu.
Pollock võitles kogu elu alkoholismiga ning suri 1956. aastal autoõnnetuses.
Alljärgnev lõik Hans Namuthi dokumentaalfilmist näitab Jackson Pollockit maalimas ning oma loomeprotsessi ja -filosoofiat selgitamas. Filmi helitausta autoriks on Morton Feldman.
Jazzmuusika
Jazz on muusikastiil, mis kujunes välja Ameerika ühendriikides 19. saj lõpul ja 20. saj alguses. Jazzmuusika sündis paljude erinevate muusikapärandite ühte sulamisel. Kõige olulisemaks lähtepunktiks oli kahtlemata USA mustanahaliste orjade muusika ja seeläbi otseselt ka Aafrika muusikatraditsioon.