Eri ajastute kunsti ja muusika kokkukõlad
  • Avaleht
  • Sissejuhatus
  • Renessanss üldiseloomustus muusikas ja kunstis
    • Palestrina
    • Raffael
    • Mõtle ja meenuta!
  • 19.-20. sajandivahetuse kunst ja muusika
    • Mahler
    • Klimt
    • Mõtle ja meenuta!
  • Abstraktne ekspressionism ja jazzmuusika
  • Installatsioon
    • Kunstnik või muusik?
  • Iseseisev ülesanne
  • Kasutatud allikad
Picture
Gustav Klimt
1862-1918

Foto autor
Ta oli Austria sümbolistlik maalija ning Viini Setsessiooni liikumise rajaja. Samanimeline kunstnike rühmitus oli ka Münchenis ja Berliinis. Klimt koos oma kaaslastega soovisid uuendada vana rokokooaegset põhimõtet nimega Gesamtkunstwerk, totaalne kunstiteos ajastu tarvis, mida huvitas visuaalse ühendamine muusikaga. Intensiivne ja introvertne temaatika tema maalides väljendab Klimti enda isiksust ja sajandilõpu Viini neurootilisust. Kunstniku särav ja leidlik tehnika tuleneb Tarbekunsti koolis õppimisest samuti kui ka vaimustus egiptuse ( lame ja dekoratiivne ) ja bütsantsi kunstist ( kuld ja mosaiik ). Klimt oli juba 17. aastaselt aidanud kujundada keiser Franz Josefi hõbepulmadeks korraldatud vabaõhuetendust, samuti kujundas ta ka Viini ülikooli aula. Paljud tema tööd: maalid, seinamaalid, sketšid ja teised kunstiobjektid on väljas Viini Setsessiooni galeriis.
Gustav sündis Viini lähedal seitsmelapselises peres. Tema isa oli kullagraveerija. Karjäär algas seinamalingute tegemisega Viini avalikele hoonetele Ringstrasse ääres. Kodus töötades olid tal jalas sandaalid ja seljas pikk rüü, ta elas lihtsalt ja vältis seltskondi v.a. oma liikumine. Autoporteid ta ei teinud, väites, et kes soovib teda tundma õppida, vaadaku parem ta kunstitöid.
Tema kaasaegsed olid  psühhoterapeut Sigmund Freud, heliloojad Richard Strauss ja Gustav Mahler.
Setsessiooni liikmetega oli tiheldalt seotud ka Gustav Mahler kui ta kirjutas oma 5. sümfooniat. Peamise Setsessiooni näituse Beethoveni friisi avamisel, mille maalis G. Klimt, dirigeeris oma nägemust Beethoveni muusikast ka G. Mahler ja arvatakse, et töös nimega "Rüütel" kujutab Klimt just Mahlerit.



Loe veel G. Klimti kohta siit
Vaata videot Klimti teostest
Picture
Foto autor
Suudlus
1907-1908

180x180, õli lõundil, Viini Kunstigalerii Belvederis

Klimti populaarseim töö, Viini juugendstiili sümbol. Tema "kuldaja" kõrgpunkti töö, tal on palju kullalehtedega kaunistatud  kunstitöid. Maal on ruudukujuline ja kujutab sügavas läheduses meest ja naist, kes erinevaid emotsioone kogedes ühist naudingut jagavad, Taust on kuldne ja allosas lillemosaiigiga kaetud. Mees kannab mehelikku mustade ja valgete ristkülikute ja naiselike kuldsete spiraalidega kaunistatud  rüüd, naise riietus on kehajärgiv ja koosneb ringidest ja ovaalidest, mis meetutavad lillekimpe ja sulndub lillevaibaga, millel ta põlvitab. Naise riietuse geomeetrilised kujundid sümboliseerivad tema ühtsust mehega. Maali on tugevalt mõjutanud Bütsantsi, varase Itaalia, Vana-Egiptuse, Kreeka, Jaapani kunst. Väidetakse, et ta kujutab siin ennast ja oma elukaaslast Emile Floget.

All olevas galeriis näeb mõnda fragmenti  tema 1902. a.  tehtud Beethoveni friisist. Geeniuse auks, kelle muusika on juskui inimkonna hinge lunastus. See friis baseerub Beethoveni 9. sümfoonial ja koosneb kolmest osast, "Õnne igatsus", "Kohtumine vaenulike jõududega" ja "Ood rõõmule".
Foto autor, autor 2, autor 3, autor 4, autor 5
Powered by Create your own unique website with customizable templates.