|
Gustav Klimt
1862-1918 |
Ta oli Austria sümbolistlik maalija ning Viini Setsessiooni liikumise rajaja. Samanimeline kunstnike rühmitus oli ka Münchenis ja Berliinis. Klimt koos oma kaaslastega soovisid uuendada vana rokokooaegset põhimõtet nimega Gesamtkunstwerk, totaalne kunstiteos ajastu tarvis, mida huvitas visuaalse ühendamine muusikaga. Intensiivne ja introvertne temaatika tema maalides väljendab Klimti enda isiksust ja sajandilõpu Viini neurootilisust. Kunstniku särav ja leidlik tehnika tuleneb Tarbekunsti koolis õppimisest samuti kui ka vaimustus egiptuse ( lame ja dekoratiivne ) ja bütsantsi kunstist ( kuld ja mosaiik ). Klimt oli juba 17. aastaselt aidanud kujundada keiser Franz Josefi hõbepulmadeks korraldatud vabaõhuetendust, samuti kujundas ta ka Viini ülikooli aula. Paljud
tema tööd: maalid, seinamaalid, sketšid ja teised kunstiobjektid on väljas
Viini Setsessiooni galeriis.
Gustav sündis Viini lähedal seitsmelapselises peres. Tema isa oli kullagraveerija. Karjäär algas seinamalingute tegemisega Viini avalikele hoonetele Ringstrasse ääres. Kodus töötades olid tal jalas sandaalid ja seljas pikk rüü, ta elas lihtsalt ja vältis seltskondi v.a. oma liikumine. Autoporteid ta ei teinud, väites, et kes soovib teda tundma õppida, vaadaku parem ta kunstitöid.
Tema kaasaegsed olid psühhoterapeut Sigmund Freud, heliloojad Richard Strauss ja Gustav Mahler.
Setsessiooni liikmetega oli tiheldalt seotud ka Gustav Mahler kui ta kirjutas oma 5. sümfooniat. Peamise Setsessiooni näituse Beethoveni friisi avamisel, mille maalis G. Klimt, dirigeeris oma nägemust Beethoveni muusikast ka G. Mahler ja arvatakse, et töös nimega "Rüütel" kujutab Klimt just Mahlerit.
Gustav sündis Viini lähedal seitsmelapselises peres. Tema isa oli kullagraveerija. Karjäär algas seinamalingute tegemisega Viini avalikele hoonetele Ringstrasse ääres. Kodus töötades olid tal jalas sandaalid ja seljas pikk rüü, ta elas lihtsalt ja vältis seltskondi v.a. oma liikumine. Autoporteid ta ei teinud, väites, et kes soovib teda tundma õppida, vaadaku parem ta kunstitöid.
Tema kaasaegsed olid psühhoterapeut Sigmund Freud, heliloojad Richard Strauss ja Gustav Mahler.
Setsessiooni liikmetega oli tiheldalt seotud ka Gustav Mahler kui ta kirjutas oma 5. sümfooniat. Peamise Setsessiooni näituse Beethoveni friisi avamisel, mille maalis G. Klimt, dirigeeris oma nägemust Beethoveni muusikast ka G. Mahler ja arvatakse, et töös nimega "Rüütel" kujutab Klimt just Mahlerit.
|
Loe veel G. Klimti kohta siit
|
Vaata videot Klimti teostest
|
Suudlus
1907-1908 180x180, õli lõundil, Viini Kunstigalerii Belvederis Klimti populaarseim töö, Viini juugendstiili sümbol. Tema "kuldaja" kõrgpunkti töö, tal on palju kullalehtedega kaunistatud kunstitöid. Maal on ruudukujuline ja kujutab sügavas läheduses meest ja naist, kes erinevaid emotsioone kogedes ühist naudingut jagavad, Taust on kuldne ja allosas lillemosaiigiga kaetud. Mees kannab mehelikku mustade ja valgete ristkülikute ja naiselike kuldsete spiraalidega kaunistatud rüüd, naise riietus on kehajärgiv ja koosneb ringidest ja ovaalidest, mis meetutavad lillekimpe ja sulndub lillevaibaga, millel ta põlvitab. Naise riietuse geomeetrilised kujundid sümboliseerivad tema ühtsust mehega. Maali on tugevalt mõjutanud Bütsantsi, varase Itaalia, Vana-Egiptuse, Kreeka, Jaapani kunst. Väidetakse, et ta kujutab siin ennast ja oma elukaaslast Emile Floget. |
All olevas galeriis näeb mõnda fragmenti tema 1902. a. tehtud Beethoveni friisist. Geeniuse auks, kelle muusika on juskui inimkonna hinge lunastus. See friis baseerub Beethoveni 9. sümfoonial ja koosneb kolmest osast, "Õnne igatsus", "Kohtumine vaenulike jõududega" ja "Ood rõõmule".
